Rosalia Tabine (Naaizmērstule / Meelespea)
Naaizmērstule (Rosalia Tabine, 1890-1965), kelle kirjanikunimi eesti keelde tõlgituna on Meelespea, sündis 28. oktoobril 1890. aastal Berzgale vallas, Veckubulova külas. Isa oli Vene-Türgi sõjas ülesnäidatud vapruse eest saanud allohvitseri aukraadi ning töötas Rozalia sündimise aegu Veckubulovas metsavahina, hiljem Rezekne (eestipäraselt Räisaku) vanglas väravavalvurina. Rosalia Tabine lõpetas kiitusega Rezekne õigeusu koguduse tütarlastekooli, 1913. aastal nn Froebeli kursused. Oma pseudonüümi sai kirjanik Vilniuses (ehk Vilnos) asuvas natsaretaanide kloostris, kus igale kloostriõele anti ühe lille nimi... Kloostriülem, tajudes Rosalia Tabine väga suurt igatsust oma koduste ja armsa Latgale järgi, soovitas tal võtta „nimeks” Meelespea, õhutades Meelespead latgale keeles palvetama.
Rosalia Tabine alustas Jozefinova (Josefinenhof, praeguse Preili kihelkonna territooriumil, endises Peleci vallas) mõisas pedagoogitööd ja märkas õigepea, et latgali lastel pole kohaseid lasteraamatuid. Otsides asjaomast nõu Froebeli kursuste juhataja käest, soovitas viimane Rosalia Tabinel ise lastele kirjutama hakata. Leedu päritolu Berzgalsi katoliku koguduse preestri Sigismund Pipinuse õhutusel hakkas Rosalia Tabine–Meelespea kirjutama Latgale katoliku preestri Kazimirs Skrinda poolt asutatud latgalikeelsele ajalehele „Drywa” (1908-1918).
Läti naiskirjanike „lilleaias” on meelespea varem ja hiljemgi kurblikult tuulte käes lükata olnud... Näiteks Aspaasia (Johanna Emilia Lisette Rosenberga, hiljem Elza Pliekšane – juba Rainise abikaasana; 1865-1943) luuletuse „Neaizmirstelite”/Meelespea (esmakordselt avaldati ajakirjas „Domas” 1912, nr 11) esimesed read:
Meelespeaks oled mu huulil,
kuninglilledest kaugele aetud;
Väeti ja kõike veel mäletad,
Pisaraist üksinda tulvil!
(H. Korjuse eestindus)
Seitsmekümnendatel oli meelespea kurva saatusega Läti poetessi Ārija Elksne (1928-1984) „Ballaadis meelespeast” samuti kurvameelseks märgiks – esimesest armumisest kuni hilisema „taaskohtumiseni”:
Need paigad muistest juttudest tulvil -
Sa rohu sees leba ja kuula,
kuis meelespea kõrva sul sosistab:
-üheksa maa ja suve taga,
üheksa vee ja talve taga
ma olin kauneim ja
särtsaikam külas,
kuid armusin sõduripoissi,
kes korraks saand kodumail käima...
.....
Kui kolmat kord lauale ligemal sain,
ta lähemal viipas siis mind:
„Miks käid nõnda vanamoor ringi,
las puhkab kodus Su ind,
et pale Su sünge enam ei tüütaks mind!”
Kui heidetult õuest end leidsin,
must meelespea hetkega sai;
Kuid tema? – Ta sõi ja rüübet veel jõi
ja teisega sängi siis kõndis.
(H. Korjuse eestindus teosest: Ārija Elksne Balāde par neaizmirstuli // Ārija Elksne Līdz saulei aizdomāt. Rīga, Liesma, 1977, lk 96-97.)
1916. aastal sundis Esimese maailma käik Rosalia Tabine–Meelespea Jozefinova mõisast lahkuma, järgnesid kooliõpetaja-aastad Balvis, seejärel 6-klassilise põhikooli organiseerimine Aglona Jumalaema katedraali läheduses asuvas Somersetas, töö Mezinieki põhikoolis, Auleja 4-klassilise põhikooli ümberkujundamine 6-klassiliseks.
Otsekui spiraali mööda viis Rosalia Tabine-Meelespea elutee aina lähemale ta südamele nii kallile Aglona Jumalaema katedraalile. Aastail 1920-1936 töötas ta enda asutatud Aglona 6-klassilises põhikoolis (praegu asub endises koolimajas Aglona leivamuuseum). 1936. aastal lõpetas Tabine pedagoogitöö, Aglona jäi tema koduks kuni surmani.
1934. aastal avaldati Rosalia Tabine–Meelespea loomingust põhjalikum koguteos „Põllulilled”. Lilled olid Rosalia Tabine jaoks alati armsad – vanuigi, kui talt küsiti tema tegemiste kohta, vastas ta ikka: "Hoolitsen oma lillede eest ja natuke kirjutan”. Meelespea lilled olid ka Aglona Jumalaema katedraali altari ehteks.
Kuni surmani 1965. aastal jäigi Rosalia Tabine Meelespeaks möödunud aegadest, tema loomingut enam ei avaldatud.
Rosalia Tabine –Meelespea kirjutatud/koostatud/tõlgitud raamatud:
1.-2. "Täheke väikerahvastele", jutud ja muinasjutud (ilmunud 1913 ja 1923).
3. "Kristuse võitlejad" (tõlge, ilmunud 1915).
4. "Jutukesed Jeesuslapsest” (ilmunud 1915).
5. "Laste kasvatamisest" (ilmunud 1920).
6. "Rahvamuinasjutud" (ilmunud 1922).
7. "Päikesekiired" (ümberjutustus, ilmunud 1923).
8. "Kalvari mäel" (tõlge, ilmunud 1924).
9. "Sofia ja tema tütred" (draama varakristlikust ajajärgust, ilmunud 1925).
10. "Adoratsiooni tund" (ilmunud 1927 ja 1929).
11. "Kristus ja lapsed" (pühendatud väikestele sõpradele, ilmunud 1927).
12. "Naatsareti puusepp" (ilmunud 1929).
13. "Põllulilled" (koguteos, ilmunud 1934).
14. "Maarjamaa Kuninganna" (Jumalaema elust, ilmunud 1935).
15. "Saa apostliks!" (tõlge, ilmunud 1938).
16. "Jumala aia lillekesed" (jutukogu, ilmunud 1943).
Rosalia Tabine esimeseks ajalehes „Drywa” publitseeritud kirjutiseks, mis oli allkirjastatud pseudonüümiga Naaizmērstule (Meelespea), sai proosavormis luuletus „Ära küsi mult, kas armastasin su higimärja maad...” (1913), mis algas sõnadega:
“Tu manis navaicoj, vai mīļoju tāvu svīdrim laisteitu zemi. Vai mīļoju skaneigu mežu, zeļteitus teirumus, pučem izrūtotas pļovas, zemes acs – azarus... Es latvīte asu!....”
Ära küsi mult, kas armastasin su higimärja maad.
Kas armastasin helisevaid metsi, su kuldseid põlde, lilleniite,
ning sinu musti järvesilmi...
Kuis olla võiks siis teisiti, kui Läti naiseks sündinud!
Hannes Korjus
Läti keelest tõlkinud Hannes Korjus.