Mait Raun
Romaan on kirjutatud peategelase silmade kaudu. Kui teha seda järjekindlalt, siis peategelast ennast ei saa kirjeldada - ainult ümbritsevat. Vaid ühe korra - teises lauses - on mina-tegelase kohta kasutatud sõna "mina". Hüpoteetilise mina-tegelase öeldud sõnu märgib vormel "Ütlesin talle, et... ma...", kuid see ei ole enamat sõnade refereeringust, mina-tegelane ei liigahta neis.
Tööversioonis oli romaani pealkirjaks Canettit parafraseeriv pea-ilma-peal, sest tegevustik on võetud samasuguse rakursi alt kui operaatori kaamera filmivõtetel. Tulemuseks on ebaerootiline porno, kui sellist asja on võimalik ette kujutada.
Peatükkide tähistus algab A-st ja läheb mööda eesti tähestikku lõputähe Ü-ni, et siis jõuda tagasi algusse A juurde. Raun peab "Hobuste" lõpuviiendikku parimaks, mida ta kirjutanud. Tegevuse mõistmiseks tuleb paraku lugeda läbi ka eelmised peatükid, sest see raamat on üksikpiltide näivast kaootilisusest hoolimata täpselt järjestatud tervik.
"Hobused" kujutab mehe kaudu naisi ja naistest aimuvaid kujutelmi mehest. Romaanis möllavad alasti olekusse pürgivad vaistud ja tungid, millest lahvatav pingeline tundelisus väljendub tegelastes kummalise impulsiivsuse ja apaatia seosena.
Kultuuritavad, eelarvamused, ühiskondlikud hierarhiad, psühholoogilised rollimängud ja -jaotused näivad romaani keskkonnas ehmatavalt lagunevaina, kuid ei kao siiski silmapiirilt. Tähelepanuväärne on seegi, et kuigi näpuga järge ajades registreerib lugeja lugematu hulga hooramisi, pole romaanis kübekestki kiima.
Peetakse pulmi, keset rasvast söömaaega teatatakse etterakendatud hobustest ja läheb pulmasõiduks läbi irreaalsete maastike. Naisedki on nagu hobused, viies minategelast kaasa kuni enesele vastandumiseni, kuni nõrkemiseni võõrusest paisuvate ja pakatavate laste poolt sisse piiratuna.
Peeter Künstler
Kujundus Regina Lukk
Kupar, 1998
ISBN 9985611934
114 lk
Autori veebileht http://raun.kongress.ee