Taavet Kase
Kirjanike Kodu lehel kolmas etteaste Valgamaa noormehe luuletusi, kes kõneleb ise neist nii: "Luuletamise kohta võin öelda, et seal proovin mitte niivõrd sekkuda ja arvustada (mitte, et ma väidaks, et luuletamine puhas arvustamine oleks) maailma ja ühiskonda, sest selle jaoks olen võibolla liialt noor. Rohkem proovin oma luules lahti pakkida ning avastada ennast ja enda ümber keerlevaid kiusatusi ning dilemmasid, kuid kuidas see luuletustes välja kukub... see ei ole enam minu otsustada, seda otsustavad minu ajurakud."
Omapärane ja mööda eluliselt äärmuslikke kontuure liikuv mina-pildi otsimine olevikust, minevikust, tulevikust ja jälle minevikust. Jah, vaid just mööda kontuuri, kasutades kas otse või varjatumalt märksõnu: vabadus <-> lõpmatus, lõpmatus <-> olematus, õnn <-> ahastus. Filosoofilised terminid? Tõepoolest ? enamjaolt jah.
Seepärast tunneb oma aeg-ajalt ette tulevaid (tulnud) eksistentslikke sisevaatlusi ära vist küll igas vanuses lugeja. Oma iseäralikul moel käsitleb noor 16-aastane sulesepp, tõsi küll kohati pessimistlikemas toonides, isegi ootamatuid ja ehk ka tundlikumas lugejas ängistavat jõuetust tekitavaid kõnekujundeid kasutades kaost mina-tegelases ja kaost maailmas, paisates pettekujutelmana õhku näilise, välise muretu ja isegi teatud positiivse oleku.
Kaos ise on aga vastukaaluks pidepunktideta ja närivalt laastav. Vägagi tänapäevalik.
Pille Soodla
Trükis ilmumata
Teised tekstid