Merike Hanni
?Piiririkkuja? on läbilõikekogu, mille seitse osa on erinevas stiilis ja meeleolus. Luuletustele on iseloomulik lihtne sõnastus ja huumorivarjundiga emotsionaalsus. Autor nimetab oma teost ?okiluulevihikuks.
Autoril on kahju rappaminevast kirjandusest (lk 75), ent tahaks loota, et kirjandust emana armastades muretseb autor natuke üleliia. Hing valutab rahva (lk 71), ühiskonna (lk 72) ja peagi ka maailma pärast, sest naise jagamata armastus võib kasvada maailma-suuruseks. Ka maailm on ?suur?, ei lase end sülle võtta, kuid tema võtab inimese alati vastu, enda sisse, nagu merelained võtavad vastu kajakagi (lk 76), seal tohib jääda iseendaks ja tiiger ei pea laskma ennast taltsutamise teel lambaks muuta (lk 47). Ja seal, kus lõpeb raamat, algab ajatu armastuseriik. ?Piiririkkuja? on stiilipuhas, küps ja oskuslikult kokku pandud luulekogu, mis lõpeb kuidagi liiga järsku.
Valeria Ränik
Piiririkkuja, Kratid 2003, 80 lk,
Luulekogust on välja antud ka CD, loeb autor, 30 min