Juhatuse otsus

29. mai 2007, Tartus

SAKK juhatus otsustab:

1. Algatada Loovisiku seaduse koostamine.

2. Teha 30. mail Tallinnas, Kirjanike Liidu musta laega saalis toimuval koosolekule ettepanek arutada Loovisiku seaduse sisu.

SAKK on seisukohal, et

1. Eesti loovisikud vajavad Loovisiku seadust.

SAKK juhib koosoleku tähelepanu asjaolule, et kõrgetasemeline professionaalne loovisik on meie rahvuslik rikkus, kuid loovisiku eripärasid võrreldes muude elukutsete ja kutsumustega ei ole praegu sõnastatud üheski Eesti seaduses.

Autoriõiguse seadus on umbmäärane, laiendades loovakti suurele osale rahvast, Loovisikute ja loomeliitude seaduses aga määratletakse loovisikut just autoriõiguse seaduse kaudu. Seetõttu on Eestis praegu Loovisikute ja loomeliitude seaduse mõistes sadu tuhandeid loovisikuid, kuna nõutud paari autoriõiguse punkti alla mahub suur osa rahvast. Seega ei hakka riik selle seaduse raames iial sotsiaalseid eeliseid garanteerima, kuna musta stsenaariumi korral tormaksid kümned tuhanded abivajajad liitudesse või moodustaksid neid ise või taotleksid ka neisse kuulumata kultuuriministeeriumilt loovisikule mõeldud soodustusi.

2. Loovisiku seaduses peavad olema täpselt kirjas:

a) loovisiku tunnused (definitsioon).

Loovisiku tunnused tuleb kitsendada lausprofessionaalseteks. Kõrgtaseme loovisiku seaduslik määratlemine iseseisva staatusega subjektina annab riigile võimaluse eristada seda sihtrühma teistest ning seadusandluses välja toodud loovisikul avaneb seaduslik võimalus saada sotsiaalseid garantiisid, nagu näiteks ravikindlustus.

b) atesteerimise kord.

Näiteks iga kolme aasta tagant vaadatakse isiku loominguline tegevus seadusesätete raames üle. Tuleb vältida olukorda, kus instantsid (liidud, ministeeriumid, nõukogud, komisjonid) näo järgi otsustavad loovisiku staatuse üle.

c) finantseerimine.

Seaduse alla mahtuv isik saab riigilt kindlat, seaduses sätestatud loovisikupalka, mis ei sõltu Kultuurkapitalist jt annetajatest.

3. Loovisiku staatust saab määratleda praegust seadust muutmata.

Nagu ka eelnevast välja koorub, siis seaduste toimealad ei kattu ja vajalikud on mõlemad. Loovisikute ja loomeliitude seadus las eksisteerib rahus edasi.

Loovisikute ja loomeliitude seadusel on oma aineala – loomeliidude töö reguleerimine – olemas ning selle seaduse põhjalik ümbertegemine võib selle toimimisele vaid kahju teha, sest täiendavad regulatsioonid koormavad seaduse üle.