KUTSELISE LOOVISIKU SEADUS
SAKK
eelnõu
Peatükk 1. Kutselise loovisiku tunnused ja staatus.
1.
Loovisiku tunnus: Eesti kodanik, kellel on vähemalt üks avaldatud teos.
Teos loetakse avaldatuks, kui see vastab autoriõiguse seaduse §9 Avaldatud teosed sätestatule.
(Teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.)
2.
Kutselise loovisiku seadus sätestab loovisiku staatuse kitsendatult:
a) avaldatud teos peab olema avaldatud traditsiooniliste kaunite kunstide alal ja traditsioonilises vormis;
kirjanduses - teos peab olema ilmunud paberkandjal
graafilises kunstis –
plastilises kunstis –
maalikunstis –
tarbekunstis –
lavakujunduses –
audiovisuaalses kunstis –
lavakunstis –
muusikas –
arhitektuuris –
b) avaldatud teoste kogumaht peab olema suur.
3.
Tingimusele vastav avaldatud teos traditsiooniliste kaunite kunstide alal on:
a) graafilises kunstis – isikunäitus üldtunnustatud galeriis;
b) plastilises kunstis – monumentaalskulptuur;
c) maalikunstis – isikunäitus üldtunnustatud galeriis;
d) tarbekunstis – isikunäitus üldtunnustatud galeriis;
e) lavakujunduses – tunnustatud teatri lavastuse kujundus;
f) audiovisuaalses kunstis – vähemalt 40 min pikkune film või pearoll filmis, kuuldemäng vähemalt 40 min;
g) lavakunstis – täispikk teatrilavastus või pearoll tunnustatud lavastuses;
h) kirjanduses – ilukirjanduslik raamat, maht proosas vähemalt 150 tuhat tähemärki, luules 750 rida.;
i) muusikas – pikk heliplaat, kestusega vähemalt 40 min, interpreedi täispikk soolokontsert;
j) arhitektuuris – arhitektuuriline terviklahendus, nt hoone;
3.
Kutselise loovisiku staatus omistatakse isikule, kes tegelebloominguga põhitööna, kellel ei ole ravikindlustust muul moel kui käesoleva seaduse järgi ja kes on esitanud taotluse kutselise loovisiku staatuse saamiseks.
Erand: rasedusega, alaealiste laste kasvatamisega, füüsilise puudega ja vanaduspensioniga seotud kindlustused ei võta ära kutselise loovisiku staatust, kuid säärase isiku tasu üldmääraks arvestatakse loovisiku palga suurus.
4.
Kõigi tingimuste täitmisel hakkab staatus kehtima alates taotluse esitamisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
5.
Kutselise loovisiku staatus kehtib kolm aastat. Staatuse uuendamist saab taotleda üldises korras. Taotluste esitamise tähtaeg järgmiseks perioodiks on 31. oktoober.
Erand: kui ei ole 3 aasta jooksul avaldanud teost, kuid on eelmisel perioodil avaldanud suurt tunnustust leidnud teose, antakse kutselisele loovisikule 1 aasta staatuse pikendust, kui ta on esitanud vastava motiveeritud taotluse eelmise aasta 31. oktoobriks.
Peatükk 2. Kutselise loovisiku staatuse sisu.
1.
Kutselise loovisiku staatusega kaasneb tasu, mis võrdub Eesti Vabariigi eelmise aasta viimase kuu (detsember) keskmise palgaga.
2.
Tasu makstakse kutselisele loovisikule igas kuus eelmise kalendrikuu eest.
3.
Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse tasu tulumaksuga. Kui tasu saaja soovib, et maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise märke staatuse taotlusele.
4.
Riik tagab kutselise loovisiku ravikindlustuse, tagades nimekirja kantud isiku sotsiaalkindlustuse eest.
5.
Kui tasu saaval loovisikul tekib ravikindlustust sisaldav staatus, on ta kohustatud sellest viivitamatult Kultuuriministeeriumile teatama ning sellest päevast alates kaob õigus kutselise loovisiku staatusega kaasnevale tasule ja ta kustutatakse registrist.
Peatükk 3. Kutselise loovisiku staatuse taotlemine ja atesteerimine.
1.
Staatuse omandamiseks esitab kutseline loovisik kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile, kus näitab ära oma vastavuse kõigi peatükis 1 nõutud tunnustega.
2.
Staatuse esmakordseks saamiseks peab olema esitatud vähemalt kolm avaldatud teost, olenemata nende avaldamise ajavahemikust:
kirjanduses - kogumahus vähemalt 600000 tähemärki proosat või 3000 rida luulet või nende kombinatsioon.
graafilises kunstis –
plastilises kunstis –
maalikunstis –
tarbekunstis –
lavakujunduses –
audiovisuaalses kunstis –
lavakunstis –
muusikas –
arhitektuuris –
Korduvtaotleja peab lisama omal valikul vähemalt ühe enese loodud kunstiväärtusliku teose andmed pärast eelmise staatuse perioodi algust:
kirjanduses - teoste vähim kogumaht proosas on 150 tuhat tähemärki ja luules 750 rida.
graafilises kunstis –
plastilises kunstis –
maalikunstis –
tarbekunstis –
lavakujunduses –
audiovisuaalses kunstis –
lavakunstis –
muusikas –
arhitektuuris –
3.
Kutseliste loovisikute nimekirja peab Kultuuriministeerium.
4.
Kultuuriministeerium moodustab 3-5-liikmelise komisjoni eesotsas ministriga, mis otsustab toetuse määramise üks kord aastas – kalendriaastaks ja avaldab hiljemalt eelmise aasta 15. detsembril üleriigilise levikuga päevalehes kutseliste loovisikute nimekirja koos taotluse juurde esitatud teoste nimekirjaga, samuti keeldutud taotlejate ja nende esitatud teoste nimekirja.
5.
Keeldumise korral esitab Kultuuriministeerium motiveeritud põhjenduse, mida loovisiku staatuse taotlejal on õigus vaidlustada kohtus. Kui taotleja võidab kohtus pärast staatuse määramise alguspäeva, makstakse talle tagantjärele kõik ettenähtud summad koos viivisega 1% päevas.
Peatükk 4. Sanktsioonid.
1.
Tasu maksmine lõpetatakse, kui kutseline loovisik on esitanud staatuse taotlemisel teadlikult valeandmeid. Kui tema apellatsioon kohtus kaotab või ta ei taotlegi seda, kaotab ta kolmeks aastaks kutselise loovisiku staatuse taotlemise õiguse.
2.
Isik on kohustatud tagastama valeandmete esitamise tulemusena saadud tasu.
3.
Kutseliste loovisikute registrisse ei kanta isikut:
a) kes ei ole loovisik peatüki 1 mõistes;
b) kelle registrisse kandmiseks esitatud dokumendid ei ole peatükis 1 kehtestatud nõuetega kooskõlas;
c) kellel on kehtiv sanktsioon käesoleva seaduse rikkumise pärast.